Skip to main content

OSPA

Eesti inimesed enne kütusepaagi tühjenemist tanklasse ei kiirusta

Submitted by ospa on Wed, 07/20/2022 - 09:49

Tänavu maikuus tellis Eesti Varude Keskus Turu-Uuringute AS-lt Eesti elanike omnibuss-küsitluse, millega soovisime uurida inimeste valmisolekut mootorikütuseid säästa ning suhtumist võimalikesse müügipiirangutesse tarneraskuste ilmnemisel. Uuringutelmustest avaldas pikema ülevaateloo ERR-i uudisteportaali ajakirjanik Karin Koppel. Alljärgnev tekst on avaldatud autori loal.
 

Eesti inimesed enne kütusepaagi tühjenemist tanklasse ei kiirusta

Eesti inimestest 50 protsenti suundub tanklasse alles siis, kui auto kütusepaak hakkab tühjaks saama ja kütusevaru kodus ei hoita, näitavad Eesti Varude Keskuse (EVK) tellitud uuringu tulemused. Kütuse säästmiseks on paljud valmis vältima äkilisi kiirendusi ja pidurdusi, kuid piirkiiruse vähendamine leiab pigem vastuseisu.

Eesti Varude Keskus (EVK) hoiab riigi vedelkütusevaru, mille maht peaks katma 90 päeva tarbimise. See varu on mõeldud kasutamiseks, kui peaksid tekkima tõsised tarneraskused.

EVK juhatuse liige Priit Enok rääkis ERR-ile, et 90 päeva on arvutatud tavatarbimise olukorras, nii et kui tavalist tarbimispilti enam ei ole, võib varu jätkuda kauemaks, aga ka lühemaks ajaks. See sõltub aga inimeste käitumisest – valmidusest kütust säästa ja vastutustundlikult osta.

Enok tõi paralleelina koroonapandeemia alguses tekkinud tualettpaberikriisi: ladudes seda jätkus, kuid lettidelt osteti see nii kiiresti ära, et vahepeal jäid letid tühjaks. Ka Suurbritannias mullu korraks tekkinud kütuseostupaanika ajal oli olukord sarnane.

"Turul polnud kütusest puudust, aga tekkis ostupaanika, tarbimine läks suureks ja kütus ei jõudnud nii kiiresti tanklatesse," selgitas Enok ja lisas, et ostupaanika ärahoidmine peaks aitama selliseid olukordi vältida.

Varude keskus tellis Turu-Uuringute AS-ilt mais uuringu, et mõõta, kui kergesti võib Eestis tekkida ostupaanika, kui valmis on inimesed kütust säästma ning kui valmis ollakse müügipiiranguteks tarneraskuste korral. Uuringust selgus, et üle 60 protsendi inimestest on viimase kahe kuu jooksul kütust ostnud ning 50 protsenti tangib vaid siis, kui paak on tühjaks saanud.

Kui aga leviksid kuuldused, et peatselt tõuseb kütuse hind tunduvalt, läheks 23 protsenti inimestest kütust varuma. Ligi sama palju on neid, keda paneks tanklasse suunduma kuuldused võimalikust kütusedefitsiidist.

See, kui meedias või sotsiaalmeedias levivad üksikute juhtude uudised või pildid, ei mõjuta ostupaanika teket peaaegu üldse.

Enoki sõnul ei soovita nad kindlasti garaažinurgas hoida tünni kütusetagavaraga, küll aga võiks väike tagavara tavatarbimise jaoks igal sõidukiomanikul siiski olla.

"Siin on analoogia teiste koduste majapidamistagavaradega. Nagu päästeamet soovitab inimestele, et peaks olema teatud põhitoiduainete tagavara, tikud ja patareid, siis meie ütleme, et auto paak võiks olla vähemalt poole peale täidetud. Aga seda ei saa kellelegi kohustuseks panna," lausus ta.

Uuringu kohaselt on ainult 14 protsendil Eesti inimestest kodus pidevalt teatud kütusevaru. Seejuures on kõige enam varude hoidjaid 50–64-aastaste ja harvem põhjaeestlaste seas. Mitte-eestlased hoiavad kütust varuks harvemini ja lasevad end ka defitsiidijuttudest vähem mõjutada.

Kuuldused hinnatõusu või defitsiidi kohta mõjutavad veidi sagedamini 15–49-aastaseid inimesi, meedias või sotsiaalmeedias ilmunu mõjutab pigem nooremaid ehk 15–24-aastaseid.

Müügipiirangutesse suhtutakse mõistvalt

Kui tanklatel peaksid tekkima kütuse tarneraskused, suhtuks suurem osa elanikest müügipiirangutesse mõistvalt, kui selle puhul arvestataks inimeste erinevate vajadustega. 28 protsenti ei poolda mingeid piiranguid ja viiendik oleksid nendega nõus, kui need kehtiksid kõigile võrdselt.

Uuringus taheti vastajatelt teada ka seda, kuidas nad suhtuvad eri võimalustesse bensiini ja diislikütust säästa. Nimelt on Rahvusvaheline Energiaagentuur koostanud kümnepunktilise nimekirja kütuse säästmise soovitustega.

Näiteks soovitatakse vähendada maanteedel kiirust vähemalt 10 kilomeetri võrra tunnis, töötada võimalusel vähemalt kolm päeva nädalast kodust, seada suuremates linnades sisse autovabad pühapäevad, muuta ühistransport odavamaks ning soosida jalutamist ja jalgrattasõitu.

Samuti tasuks suurlinnades vähendada üksinda autoga sõitjate hulka, vältida töösõite, kui neile on alternatiive ning eelistada lennukisõidule võimalusel kiirronge.

Enok ütles, et energiaagentuuri soovitused on välja pakutud kõigile liikmesriikidele ühetaoliselt, kuid nende rakendamine sõltub kohalikest eripäradest. Näiteks on mõnes riigis kodukontoris töötamine innovaatiline lahendus, Eesti inimestele aga juba üsna tuttav asi.

"Sama on ka ühistranspordi poolelt. Kui mõnel pool mõeldakse, et soodustame kriitilisel hetkel enam ühistransporti ja võimaldame selle kättesaadavuse, siis meil, kus on tasuta ühistransport juba tuttav, täiendava finantseerimisega lihtsalt suurt efekti ei saavuta," lausus ta. "Teine pool on see, et ühistransport peaks pakkuma laiemaid võimalusi, seda kindlasti kriisiolukorras lühikese lahenduse pealt ei saavuta."

Suhtumine kütusesäästu sõltub vanusest

Selgus, et kõige enam pooldavad Eesti inimesed kütuse säästmiseks soodsa ühistranspordi ning jalutamis- ja rattasõiduvõimaluste arendamist, aga ka säästliku, vähemate kiirenduste ja pidurdustega sõidustiili harrastamist ning mõnel päeval kodust töötamist, kui töö seda võimaldab.

Kõige vastumeelsem oleks inimestele autode lubamine kesklinna vaid kindlatel päevadel ning piirkiiruse vähendamine maanteedel.

Enok tõi huvitava faktina välja, et piirkiiruste vähendamine ning järskude kiirenduste ja pidurduste vältimine on uuringute järgi kõige efektiivsemad säästliku juhtimise võtted, aga küsimustikule vastanud eelistasid neist üht, sujuvat ja pidurdusteta sõitu, kuid välistasid teise ehk piirkiiruste vähendamise.

Transpordiamet on välja arvutanud, et sõiduks kõrvalmaanteedel piirkiirusega 90 kilomeetrit tunnis kulub Eestis aastas ligi 92 miljonit liitrit kütust, kuid kui piirkiirust 10 kilomeetri võrra tunnis langetada, väheneks aastane kütusekulu alla 85 miljoni liitrini ehk kokku saaks hoida üle seitsme miljoni liitri kütust.

graafik

Ainult 19 protsenti uuringus osalenutest suhtus soosivalt ideesse säästa kütust, asendades lennureisid võimalusel muude transpordiliikidega. Alla veerandi jäi ka nende arv, kes toetasid üksinda autos sõitmise vähendamist ja autosõidu teistega jagamise populariseerimist.

30–35 protsendi vahele jäi nende elanike arv, kes pidasid mõistlikuks kütusesäästmise meetmeks autovabu pühapäevi kesklinnas, üleminekut väiksema keskkonnajäljega autodele ning linnadevahelist reisimist auto asemel bussi või rongiga.

"Uuringu tulemuste puhul oli huvitav vaadata, kuidas need kümme meedet pingeritta paigutusid ja tekkis selge arusaamine, et tarbija ei taha igasugustest sanktsioonidest, nagu sõidu- ja kiirusepiirangutest, liiga palju kuulda. Need ülesanded, kus tundub, et keegi teine võiks asju lahendada, riik võiks midagi teha /.../ tunduvad eelistatud lahendused," tõdes Enok, kelle sõnul peavad paljud autoga kiiresti sõitmist inimõiguseks.

Teistest märksa sagedamini toetab pea kõiki piirangute liike noorim vanuserühm, vanemad on aga sageli ükskõiksed.

Varude keskuse esindaja tõi välja, et uuringust ilmnes ka eri põlvkondade suhtumise vahe - nooremad vastajad olid palju leplikumad ja võtsid palju avatumalt omaks piirangud, mida on tarvis, et kütust säästa, samas kui väljakujunenud isikud ei taha pigem piirangutest midagi kuulda.

Turu-Uuringute AS-i uuringus küsitleti 15-aastaseid ja vanemaid Eesti elanikke, küsitlusele vastas 1000 inimest. Valim oli esinduslik Eesti regioonide, asulatüübi, vastaja soo, vanuserühma ja rahvuse suhtes. Küsitlus tehti veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil.