AS Eesti Varude Keskus (EVK) kuulutas välja kolm hanget, mille eesmärk on suurendada Eestis hoiustatava vedelkütusevaru osakaalu. Riigiettevõte otsib Eesti kütuseterminalide hulgast partnereid, kes võtaks hoiustada kuni 30 tuhat kuupmeetrit diislikütust ning neli tuhat kuupmeetrit lennukipetrooli. Kütusevaru roteerimisel Eestisse pani EVK müüki 7 600 tonni Soomes hoiustatavat diislikütust.
EVK juhatuse liikme Priit Enoki sõnul täidab ettevõte valitsuselt saadud suunist ning toob osaliselt Soomes ja Rootsis hoiustatavat vedelkütusevaru järk-järgult Eestisse.
„Varude keskuse üheks eesmärgiks on leida sobilik tasakaal julgeolekuriskide ja varu haldamiskulude vahel. Venemaa agressioon Ukrainas on juba muutnud Euroopa kütuseturgu närvilisemaks. Kuigi mootorikütuste Eestisse importimisel pole seni tõrkeid esinenud ja meie kütuseettevõtete laoseisud on head, peame valmistuma ka keerulisemateks olukordadeks. Kütusevaru hoiustamine Eestis on mõnevõrra kulukam, kuid tagab meile suurema kindluse võimalike tarnetõrgete korral,“ lausus Enok.
Kütusevaru osaline hoiustamine teises EL liikmesriigis on levinud praktika, mis suurendab riikide omavahelist solidaarsust ja aitab optimeerida hoiustamiskulusid. Eestis on aegade jooksul kütusevaru hoiustanud näiteks Rootsi, Suurbritannia, Itaalia ja Läti. Kütusevaru teises riigis hoiustamiseks peab vastava riigi valitsusega olema sõlmitud sellekohane rahvusvaheline leping.
Tänavu juuni alguse seisuga oli Eesti kütusevarus bensiini ning diisli- ja lennukikütust kokku 250 tuhat tonni ehk 90 päeva tavatarbimise jagu. Sellest kütusest asus Eestis 49 päeva summaarne varu ning Soomes ja Rootsis kokku 41 päeva varu. 2021. aasta andmete põhjal tarbitakse Eestis ühes päevas keskmiselt 570 tonni ehk 0,77 miljonit liitrit bensiini, 2 130 tonni ehk 2,58 miljonit liitrit diislikütust ja 175 tonni lennukikütust.
Riigi vedelkütusevaru võetakse Vabariigi Valitsuse otsusel kasutusele üksnes tõsiste varustamisraskuste esinemisel või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Varu ei ole mõeldud kasutamiseks nii-öelda „sotsiaalse kütusena“ olukorras kus naftatoodete hinnad on väga kõrged, kuid mootorikütuste kättesaadavusega probleeme ei esine. Ajalugu on näidanud, et katsed varude soetamise või turule paiskamisega turuhindu mõjutada on omanud vaid lühiajalist majanduslikku mõju.
Alates Eesti kütusevaru moodustamisest 2005. aastal on varu kasutusele võetud kahel korral tänavu kevadel kui Eesti ühines Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) solidaarse aktsiooniga globaalsete tarnetõrgete leevendamiseks ning panustas varude ühisesse vabastamisse 15 tuhande tonni diislikütusega. Rahvusvahelises koostöös solidaarselt kasutusele võetavatel varudel on laiema kütuseturu puudujäägi tasakaalustamisel oluliselt suurem mõju, kui iga riigi eraldiseisval tegevusel.