Eesti on mootorikütustega hästi varustatud ning suuremaid tõrkeid kütuste importimisel pole esinenud. 2022. aasta veebruari lõpu seisuga oli meie kütusemüüjatel laovarusid bensiinis kolmeks kuuks ja diislikütuses umbes kuuks ajaks tavatarbimise mahus.
Alates 2005. aastast on Eesti riik samm-sammult moodustanud strateegilise kütusevaru, kuhu kuulub bensiin ning diisli- ja lennukikütus. Varu haldab AS Eesti Varude Keskus ja selle maht vastab 90 päeva tavatarbimisele.
Riigi kütusevaru eesmärk on tagada ühiskonna toimimine ja kütuse saadavus olukordades, kus tavapärased impordikanalid ei toimi ja ammenduma hakkavad nii kütusefirmade varud kui tarbijate enda tagavara.
Olukorras, kus kütusetarned Eestisse on muutunud ebapiisavaks, tekkinud on tarneraskused ning riigi varu on otsustatud kasutusele võtta, teeb Eesti Varude Keskus selle kättesaadavaks kõigile kütusemüüjatele vastavalt nende turuosale.
Riigi kütusevaru võetakse kasutusele ainult tarneraskuste puhul ning seda müüakse kütusefirmadele maailmaturu hinnaga, et hiljem varu taastada. Riigi kütusevaru ei ole mõeldud kõrgete kütusehindade leevendamiseks ning lõpptarbijatel tuleb selle eest tasuda hetkel kujunenud turuhinda.
Riigi varudest tarbimisse lubatud kütus liigub kütusefirmade kaudu edasi tanklasse ja lähtudes kehtivatest lepingutest ka otse suuremate tarbijani (nt mahutite teenindamine elektrigeneraatorite juures). Riigi varu kasutuselevõtul kütuse lõpptarbija jaoks seega midagi ei muutu ning säilib tavapärane varustuskanal.
Kui valitsus otsustab riigi kütusevaru kasutusele võtta, on tal muu hulgas õigus eelistada ettevõtjaid, kes tagavad riigile elutähtsate teenuste toimimise. Praktikas tähendab see, et neile kütusemüüjatele, kellel on lepingud elutähtsate teenuste osutajatega kütustega varustamiseks, saab Eesti Varude Keskus kindlustada riigi varust täiendavad kütuse kogused lepinguliste kohustuste täitmiseks.
Kriisiolukorras on kütuseid vajava organisatsiooni esmaseks partneriks just kütusemüügifirma, kellele riik teeb tarneraskuste korral oma varu kättesaadavaks ja kelle poole tuleb pöörduda kütuse saamiseks
Kõigil ettevõtetel ja organisatsioonidel, kes oma tegevuses sõltuvad mootorikütustest:
- Vastutustundlik käitumine on tarbimiskohas alati omada minimaalset varu kütust, et tagada kiire reageerimine ja esmane kriisiaegne toimepidevus.
- Suurematel kütusetarbijatel soovitame tarnete kindlustamiseks sõlmida kütusefirmaga leping. Kütusemüüjatega lepingute sõlmimine aitab organisatsioonil läbi mõelda ja kokku leppida ka kriisiaegsed tegevused, kuidas kütus tarbimiskohta jõuab ning sätestada mõlemapoolsed kohustused.
- Väiksema kütusevajaduse puhul ei ole kütusemüüjaga eraldi lepingu sõlmimine vajalik, kuid siiski soovitame eelnevalt läbi mõelda kuidas, kust ja millistel tingimustel on teie organisatsioonile tagatud kütuse kättesaadavus elutähtsate teenuste katkestuse korral:
- eelnevalt on hangitud erinevate tanklakettide maksekaardid, mis võimaldavad krediitarveldamist ja toimivad ka sideühendust nõudvate makselahenduste puudumisel;
- olemas piisavalt sularaha, et kütuse eest tanklas tasuda, kui elektroonilised makselahendused ei toimi;
- olete kaardistanud ja teate, kus teie piirkonnas asuvad autonoomse elektritoitega tanklad, mis on võimelised kütust väljastama ka ulatusliku elektrikatkestuse korral.
- eelnevalt on hangitud erinevate tanklakettide maksekaardid, mis võimaldavad krediitarveldamist ja toimivad ka sideühendust nõudvate makselahenduste puudumisel;
Ühiskonna vastupanuvõime erinevatele kriisidele sõltub meist igaühe käitumisest ja eeskuju andmisest. Esmane vastutus organisatsiooni või ettevõtte toimepidevuse tagamisel lasub alati organisatsioonil endal. Riik ja omavalitsus saavad kriisiolukorras efektiivsemalt aidata neid, kes on selleks paremini valmistunud.
Kuigi iga organisatsiooni vajadused on kriisiolukorras erinevad, on palju ühist teadmist ja tarkust nende väljakutsete ületamiseks. Kriitiline meel oma võimete hindamisel, ladus infovahetus ja koostöö erinevate partneritega ning omavalitsuselt või päästeametilt nõu küsimine on alati hea valik.